ja kuigi ta kukub sõna sõnalt alles 31.01.2011, siis võin rahuloluga nentida, et olen läbinud selle kuu sees peaaegu kõik olukorrad, mille puhul ma ei ole päris surmkindel, et ma suitsetama ei kuku - ja ühine nimetaja siinkohal on ohtramat sorti alkoholitarbimisega road tripid suitsetajate seltsis.. Õnneks mul neid tutvusringkonnas eriti ei ole - aga noh, need proovikivid peaks veebruari esimese poolega ka läbi käidud saama... igastahes homme täitub 4 nädalat, ja tunne on, nagu ma ei oleks kunagi suitsetanud ega näinud selles miskit atraktiivset. Ja mu mõistus tõrgub uskumast, et mul tegelikult ka ei ole ühtegi kiusatust kallal käinud, kus ma oleks kasvõi kaalunud, et kas mitte mahvi võtta, 1 koni küsida vms. Ja seesama mõistus ütleb, et mu valik on olnud ilmselgelt õige - lisaks ütleb mulle seda ka mu kurk. Sest olgem ausad, mu hääl on läinud "puhtamaks" ja veidi kõrgemaks ning kui ma varem ikka vähemalt 5 korda päevas köhatasin ja tavaliselt veel rohkem, siis nüüd ma sisuliselt ei köhata. Esimesed maha jätmise päevad oli küll esimene tegevus peale ärkamist köhatamine, sest muidu oli kummaline hingata, aga nüüd on hingata kergem ja köhima sisuliselt ei aja...
Paljud küsivad mult kehakaalu kohta, ma ei ole kaalule astunud, samas enda arust ei ole mul ka asendusõgimishoogusid tekkinud. Riiete järgi ma ütleks, et kaal on suhteliselt sama. Otsustasin teadlikult, et ma ei hakka kaalule ronima enne kui esimene suurem samm s.t 1 kuu on edukalt lõpetatud. Teisest kuust algab etapp 2 - ehk siis lisandub oma toidusedeli jälgimine. Ehk siis 1.02 saan öelda, kas mu kaal on tõusnud või ei. Hetkel ma väldin kaalu (nagu see mulle muidu ilge sõber oleks) ja keskendun oma tubliduse kaifimisele... :)
No comments:
Post a Comment