Ma....

... olen endiselt enda poolt valitud tee ja otsusega rahul ning enamasti ei tunne ma endiselt mingit vajadust suitsu järele. Või noh õigemini ma ei tunne vajadust üldse AGA mingi osa minust teatud ajahetkel tunneb ära need momendid, kus suitsu tõmbamine oleks mõnus ja nauditav tegevus.

Eelpool tõin näiteks sünnipäeva metsas. Eile tulin suhteliselt hilja trennist ja võtsin oma Gin Long Drinki purgi ja läksin aeda. Oli juba hämar ja samas mõnusalt mittekülm. Istusin terrassil olevale päevitustoolile, avasin kššššššššššššššššš-ga oma purgi ja kuulasin linde ja vaatasin kuidas mu koer oma mänguasjaga mängib. Ja siis tundsin, et mmmmmmmm see oleks mõnus hetk ühe suitsu tegemiseks...kui varem läks selline mõte alati üle suhteliselt kiirest ja kategooriliselt - noh näiteks et, väkk aga suitsetamine oli ikka nii vastik, kallis ja ebatervislik tegevus siis nüüd on mu pähe ka hüpanud mõte, et aga no ma ju ei suitseta enam - et see üks sigarett selles hetkes oleks ideaalne ja siis ma võin ju mittesuitsetamist jätkata. Hea nali eks? Ärge kartke, ma ei ole veel jõudnud selleni, et seda mõtet tõsiselt ellu viia aga ohumärk on see minu jaoks ikka. Et ma arvan, et mul oleks suht kerge see suits just sellepärast siiski teha, et mahajätmine siiani on nii valutu olnud ja samas 3 kuud ja 27,5 päeva täiesti eranditult edukas. Et no teen ühe suitsu ja siis olen edukas mittesuitsetaja edasi?
Aga hetkel on siiski alati jäänud peale mõte et krt küll, kes ütleb, et ma selle mahajätmisega teistkordselt sama edukalt suudan jätkata? Kõik need mõtted jooksevad läbi murdosa sekundi jooksul - aga ikkagi jooksevad.... et olen tubli edasi :) aga siis teadmiseks, et ka mul nats vahel kurje mõtteid käib. Õnneks on need endiselt uitmõtted - varem ei olnud ka neid ja see teeb veidi murelikuks. Samas ma tean, et suvi on toomas palju energiat ja positiivsust ja ma ei kavatse konidega seda suve rikkuda.

Aga neile kes loevad mu blogi - ilusat päikeselist kevadet ja palju häid mõtteid teile !

Möödas on kohe kohe esimene kvartal

... olen siin kirjutanud, et viimased poolteist kuud olen elanud suure stressi all - aga et suitsetama pole hakanud ja et selle kõrval mida kogesin ei näe ma eriti variante, mis võiks olla nii suur stress, et suitsetamine võiks aidata või oleks arusaadav kergendus...

Nüüdseks on õnneks kõik ootamised saanud toredad ja positiivsed lahendused ja saan kevadest rõõmu tunda...
Samas ei saa ma eitada - viimase 6 nädala jooksul mõtlesin ma korduvalt, et kui teeks 1 suitsu, siis läheks kergemaks. Aga alati aitas see kui mõtlesin, et OK panen selle koni ette - kuidas see mu olukorda kergendab - järeldused:

MIINUSED
- ta mõjub organismile halvasti
- ta võib sõltuvuse uuesti kinnistada, ning ma ei pruugi leida endas seda jõudu, et uuesti mittesuitsetajaks hakata - mis tähendab, et hakkan ise endale uuesti soodumust igasugusteks tervisehädadeks sisse kimuma...
- kui ka kõik lõpeb hästi, siis olen peale tulemuste teadasaamist uuesti suitsetaja
- raha hakkab rohkem minema
- piinlik saab olema oma pere ja enda ees, et mingi närvipinge pärast sellise idiootse tegevusega rikun ära kõik mis juba saavutatud.
- riided hakkavad jälle haisema
- hambad hakkavad jälle kollasemaks minema
- suhu tekib hommikuti jälle see jube maitse.

PLUSSID
- ma saan koni tõmmata...

Otsus oli kerge, ütleme siis nii :)
Igastahes, täna ma tähistan ja kaifin kevadet ja rõõmustan et ma alla ei andnud. Ükskõik mis, aga olen kindel et vähe on elus asju, mis mu suitsu kallale tagasi suudaks ajada :))))
WEEEEEE!!!!!!!