Tähtpäev

Palju õnne mulle - tänasega kukub esimene kuu, ja puhtsüdamlikult võin kinnitada, et see möödus ilma patustamata :))

Pisut kohatu kuid teeme asjakohaseks.....

Nimelt eile sattusin olukorda, kus varem oleksin kindlasti ära kasutada võimaluse minna ja nautida uksetaga tänaval üks rahulik ja vaikne hetk koos rõvedalt haiseva ja veel rõvedamaltaitsva koniga.... :) mitte et seltskond kehv oleks olnud - vastupidi - seltskond oli vana, hea, tuntud ja läbiproovitud ning sobivaks tunnistatud juba aastaid tagasi...
Eile tegin teoks oma teise uusaastalubaduse - nimelt vajadusel loobuda isiklikest üritustest selle nimel, et kokku saada oma väga heade sõpradega :) noh ja eile siis saimegai M1&K sünnipäeva ettekäändel kokku V, E, M2 & M3ga. Siinkohal ma tahaksin tegelikult teha vaimuka ettekande 4 tunnis sees läbitud teemadest, aga kahjuks jääb see ära, kuna selgus, et sõltumata vananemisest on meis kõigis endiselt alles temperament, suhtlusvajadus ning oskus korraga rääkida, kuulata ja vastata - samal ajal mitte kellegile konkreetsele keskendudes. Keset seda möllu, mille vastu ilmselt ka itaalia ega vene sõpruskonnad oleksid abitud olnud, oleks sobinud üks koni - ja õhtu lõpus keegi emmidest ka mainis, et nüüd oleks hea hetk ... Olen nõus, et hinnates olukorda, oleks üks kõhv olnud oma kohal - ainult et mind ei jäänud see mõte piinama - pigem mõtlesin omaette, et mhmh ja sellega teema minu jaoks lõppes.
Igastahes, niipalju kui ma fikseerisin eilseid teemasid mahtusid sinna:

• kreemid (lastele, mis olid vales purgis ja seetõttu kaaluti kreemi ära viskamist...);
• Tallinna TV, Ets, mädanenud kartulid ja iganenud silmi pööritav ning kaamerameeste poolt haneks tõmmatud nõukaaegse välimusega naisjajakirjanik, kes Hr Linnapead küsitles;
• E plaanid veebruaris, M2 sünna, V süüna S saunas ja sealsed tualetiprobleemid ning nende lahendus
• Erinevad lähenemised lastekasvatuslikele küsimustele paarisuhtes - lastega jooksvad isad, kes jooksmist alustavad valel hetkel; karmi kesta all esinevad üdini softid ja positiivsed emad jne jne
• Surm, haigused ja põlvkondade vahelised erinevused;
• Kuidas viia end üle pika aja kurssi IT maailmaga - ehk K programmide allalaadimise põhimõtted, mis ilmselt paneks kõik ITimehed mõnust oigama, sellist pärli tahaks endalegi haldamiseks :)) (K, no hard feelings?)
• Tartu maraton
• Mingid tasakaalustamise saapad, millel oli brändinimes 2 tähte...
• Milleks lugeda blogisid....

Üldiselt otsast otsani. Ja ma tõesti ei saa edasi anda mida me nendel teemadel vestlesime ja kuhu jõudsime, sest kogu seda arutelu saatis kohati röökivaks muutuvad naerupahvakud, sõbralik ja kohativeidiõel nokkimine... aga üdini nauditav nevertheless.... ja üks mitte vähem nauditav aspekt oli see, et jõudsin koju ilma suitsuhaisuta, ja ka hommikul ei olnud kuidagi tunda et oleks pidutsetud :))))

Kuu hakkab kukkuma...

ja kuigi ta kukub sõna sõnalt alles 31.01.2011, siis võin rahuloluga nentida, et olen läbinud selle kuu sees peaaegu kõik olukorrad, mille puhul ma ei ole päris surmkindel, et ma suitsetama ei kuku - ja ühine nimetaja siinkohal on ohtramat sorti alkoholitarbimisega road tripid suitsetajate seltsis.. Õnneks mul neid tutvusringkonnas eriti ei ole  - aga noh, need proovikivid peaks veebruari esimese poolega ka läbi käidud saama... igastahes homme täitub 4 nädalat, ja tunne on, nagu ma ei oleks kunagi suitsetanud ega näinud selles miskit atraktiivset. Ja mu mõistus tõrgub uskumast, et mul tegelikult ka ei ole ühtegi kiusatust kallal käinud, kus ma oleks kasvõi kaalunud, et kas mitte mahvi võtta, 1 koni küsida vms. Ja seesama mõistus ütleb, et mu valik on olnud ilmselgelt õige - lisaks ütleb mulle seda ka mu kurk. Sest olgem ausad, mu hääl on läinud "puhtamaks" ja veidi kõrgemaks ning kui ma varem ikka vähemalt 5 korda päevas köhatasin ja tavaliselt veel rohkem, siis nüüd ma sisuliselt ei köhata. Esimesed maha jätmise päevad oli küll esimene tegevus peale ärkamist köhatamine, sest muidu oli kummaline hingata, aga nüüd on hingata kergem ja köhima sisuliselt ei aja...
Paljud küsivad mult kehakaalu kohta, ma ei ole kaalule astunud, samas enda arust ei ole mul ka asendusõgimishoogusid tekkinud. Riiete järgi ma ütleks, et kaal on suhteliselt sama. Otsustasin teadlikult, et ma ei hakka kaalule ronima enne kui esimene suurem samm s.t 1 kuu on edukalt lõpetatud. Teisest kuust algab etapp 2 - ehk siis lisandub oma toidusedeli jälgimine. Ehk siis 1.02 saan öelda, kas mu kaal on tõusnud või ei. Hetkel ma väldin kaalu (nagu see mulle muidu ilge sõber oleks) ja keskendun oma tubliduse kaifimisele... :)

21, 22, 23

Mõnes mõttes jälle uus eneseületamine - taas 3 päeva suitsuta möödas. Reede puhul ei ole selles mitte miskit erilist - töölt koju, siis koera treenima ja ei olnudki nagu hetke kus suitsetamine oleks kiusatuseks võinud muutuda.
Aga laupäev ja pühapäev möödusid mul seekord kodus vaikselt nokitsedes - lund rookides, pesu pestes jne. Üldiselt sellises rütmis kus ma vanasti näiteks kahe tüütu tegevuse vahel oleksin kindlasti suitsu või paar teinud. Muidugi on juba mul ka üksjagu nädalavahetusi möödunud, aga kõige tugevam suitsetamise isu vaevas mind alati siis kui olin kodus ja tegin koduseid töid ja olemine oli selline igav. Seekord oli kohe eriti "igav" nädalavahetus, ja juhhhuuuuu, olukord edukalt ja suitsuta üle elatud :))

Päev 20...

...täna lugesin Delfit - suitsust ja suitsetamisest loobumise foorumi osa. Sõltumata sellest, et olen oma nipi mittesuitsetamiseks mingit viisi leidnud meeldib mulle siiski lugeda ka kaaskannatajate kogemusi ja emotsioone ja mõtteid ja eneseõigustusi. Üks asi mida ma täheldasin on see, et ootuspäraselt on sellised asjad nagu hüpnoos, nõelravi ja plaastrid ühtede poolt jumaldatud ja teiste poolt maha tehtud. Samas teisalt minu jaoks ootamatult on muidu skeptilised ja küünilised eestlased suhteliselt positiivset tagasiside andmas hoopis teistsugusele meetodile - Allen Carr. Ise ma ei kasuta ja ise ma ei ole selle esindaja - aga kui ma otsiks enda jaoks sobivat moodust, siis ma kindlasti prooviks seda. Ehk siis see oli minu input neile inimestel kes äkki kunagi mu blogi loevad.
Homme saab mahajätmisest 3 nädalat ja selle puhul teeksin väikese kokkuvõtte sellest mis siis tegelikult on need asjad mida ma olen kogenud füsioloogiliselt peale nn maha jätmist ja mis on need asjad, mis päris kindlasti ei võimalda teil suitsetamist maha jätta. Ma ei saa salata - olen proovinud maha jätta - viimati enne praegust korda tõsisemalt 2007 aastal - ja olen ebaõnnestunud:

Füsioloogia:

• 2010 lõpul hakkasin oma suitsukogust vähendama - s.t paki asemel tõmbama päevas pool pakki. Mingeid erilisi kõrvalnähte mida mainida ei esinenud peale paari üksiku. Nimelt umbes 2 nädalat olin ma kergelt murest, sest higistasin rohkem kui tavaliselt. Noh mitte päris sea kombel, aga igasugused deodorandid ja higipulgad ei kestnud nii nagu tavaliselt. Aga mingi hetk, endalegi ootamatult, see kadus ja praeguseks ei tunne ma end enam tööpäeva keskpaigaks nagu haisukott.
• Kerged köhatused käivad asja juurde - mida ma soovitan - kui köhite ja eritub röga, köhige see kohe mõnuga (aga viisakuse piires ja teistel mitte südant pahaks ajades :) välja. Sest välja tuleb see üks hetk niikuinii, lihtsalt välja köhides ei moodusta see teile kurku niipalju ülijälke klompe.
• Nn vitsastatud tünni tunne - ma eeldan, et see oli seotud maha jätmisega - ehk siis sa tunned, et sul oleks ruumi hingata sügavamalt, aga sa ei suuda.

Lõksud:

• Kui jätate maha, siis jätke maha, mitte ärge jätke maha väikeste mööndustega - stiilis et pidudel on suitsetamine lubatud.
• Katsuge leida miskit positiivset, mis on seotud sellega, et olete suitsetamist maha jätmas, on see siis suitsudest üle jäänud raha paigutamine igakuiselt millessegi ilusasse või heasse; tervislikku vms mida olete alati tahtnud teha - päris hea tunne on.
• Kui otsustate maha jätta, siis otsustage sellepärast, et teie seda tahate - see kui teie ema, naine, mees, isa, vend või sõber teile suitsetamist ette heidab - see ei ole piisav motivatsioon et lõpetada. Suitsetamise maha jätmiseks vajalik motivatsioon saab tulla ainult teist endist. Kui endal soovi ei ole, siis ärge end parem piinake. Siis tundubki, et suitsetamise maha jätmine on nii raske, olen 100x proovinud, niikuinii ma hakkama ei saa, seega suitsetan edasi. Ja see on nii vale. Kui ise tahta ja leida selles positiivset, siis ei ole see mahatjätmine nüüd nii hull miskit.

20 päev lõppemas, ja küüned endiselt täitsa terved ja seinad ka....

19.01.2011

:) nii lahe - täna ka 0 :)))!!!!!

Õudusunenägu..

... täna hommikul ärkasin hirmus ärritatud olekus. Nägin unes, et ma tegin suitsu. Kusjuures mitte mõnuga, aga nii et ma ise ei tahtnud aga pidin tegema. Kuidas see võimalik on ja mida see tähendab, ei oska öelda, aga nii see oli. Igastahes hommikul tundsin kergendust, et see kõik unenägu oli ja et ma tegelikult oma mittesuitsetaja staatust rikkunud ei ole.
Kusjuures nüüdseks on ikka veel paar inimest, kes teavad, et ma olen mittesuitsetaja anno 2011 :) ja suhtumised on erinevad:

- mu parima sõbrantsi mees ütles suht pettunult, et ei ole, sa teed nalja. Tegelt ma mõistan teda, minu külaskäikude ajal sai ta minuga koos suitsu teha. Nüüd on sellega kõik. Ehk siis tema leinab suitsetamiskaaslast;
- minu tuttavad, kellega suht tihti lävin: 1 suitsetaja + 1 mittesuitsetaja - nende lause oli, et ahh ära piina end, niikuinii viskab varsti üle ja paned koni ette. No aitäh. Sellist suhtumist ei ole mul küll vaja. Ma tahaks loota, et kui keegi mulle tuleb rääkima, et üritab maha jätta, siis ma ei tõmba tema plaanile eos vett peale. Motivatsioon: suitsetaja puhul kadedus? mittesuitsetaja puhul ???? ei oska arvata...
- minu kolleeg naeratas ja ütles, et olen tubli ning saatis mulle mingi skeemi kuidas oma välgumihklitest saan tsikli meisterda... väga kena temast - aga meisterdamine jääb ära, niikuinii viskasin mihklid prügikasti....aga tore kui keegi sulle tubli ütleb, isegi kui tegemist kolleegiga.

Igastahes las inimesed suhtuvad kuidas tahavad, ma ise tean miks ja mida ma teen. Ja ma kavatsen jätkata - 17&18 päevad edukalt mööda saadetud õudusunenägudest hoolimata :))))))

Veel hea nipp...

... kuidas totaalselt unustada ka oma  blogisse sissekannete tegemine on ilmselgelt näiteks maja koristamise käsile võtmine, ja seda põhjalikult - puhurid, kiirkeetjad, mikrouunid, põrandaliistude vahed - kaks päev nigu niuhti õhtule veeretet. Päev 15 ja 16 - suitse 0 mõlemal päeval.

Täitus 2 nädalat...

... märkamatult ja tasakesi ja ilma seinu kraapimata... :) ja väga mõnus on olla - muretu, rahulik ja rahulolev, mõnede sõnul tundub nagu oleksin laksu all... ju see rahulolu oma isikliku tublidusega ka veidi välja siis paistab ja inimese rõõmsaks teeb!

Igastahes -  14 x 2,37 = 33,18 EUR = 519,15 EEK

13-s päev ja kuupäev, minu poolest võiks ka reede olla....

... päev on olnud edukas. Delfi foorumi teema alla kirjutas üks mees sellest, et tal esimesed kuud oli ka ilus ja tore - aga et nüüd hakkab jube suitsunälg...ta siiani tubli olnud. Algul tegi see mind natuke murelikuks, et mis siis kui see mul ka tagasi tuleb - aga siis otsustasin, et ei mõtle sellele pikemalt. Katsun olla ja elada nii nagu süda lustib ja ma ei kavatse suitsetamist taga nutta... lähen täna jälle tennist mängima, ja siis sauna ja siis tuttu ja homme on jälle uus ja mõnus päev :))))

Varsti ei olegi enam eriti muljetada....

.... sest sõltumata paljude suitsetajate hoiatustest, kes on üritanud maha jätta aga selles ebaõnnestunud... ei tunne ma tõesti mitte mingit kiusatust. Eriti originaalne postituse algus kas pole - taaskord, et ei isuta - kõva abi on sellest blogist küll neile mahajätjatele kes seda himu tunnevad. Tegelikult olen ma jõudnud siin juureldes ühe järelduseni - inimene ei saa maha jätta suitsetamist kui ta seda tegelikult sisemuses ei taha. Ma isiklikult arvan, et ainult siis on see suitsetamise maha jätmine kergeja piinadevaba nagu minul seekord, kui su suhtumine muutub ja sinust käib läbi väike krõks...
Ehk siis ma kirjutan natuke, et mis seekord erinev on. Esiteks see suitsukoguse vähendamise teema - ütleme ausalt, et mõni päev kui oma paki olin 2 päeva peale ära jaotanud, kippusin ma ikka ahelsuitsu tegema s.t näiteks 2 tk järjest - ja kuna mul oli suitsetamise maha jätmine selgeks sihiks, olin ise sellepärast hirmus pettunud ja pahane. Lisaks oli mul 1.01.2011 ootamisel sees ka selline ootusärevus, ehk siis ma juba ootasin, et tuleks see 1.01.2011 rutem kätte, kuidagi selline positiivne kärsitus valdas mind, saaks juba mahajätmisega alustada. Ja suures ootusärevuses tegin  ma endale peale iga suitsu vaimse märkuse, et miks sa siis ikka suitsu teed kui sa seda 2011 aasta algust niiväga ootad, jäta juba kohe maha, ega see kuupäev nüüd nii oluline ka ei ole. Ja samas väike kuradike koguaeg istus õlal, et eiei kimu kimu kuniks veel 2010 kestab, et siis sa ju enam ei saa suitsu teha... kummaline ja võib olla arusaamatu aga nii need lood olid.

Eile oli päris vastik ja tuuline ilm, sõitsin trenni - muide, super tunne oli - kerge ja mõnus ja ma täiega kaifisin seda, et sain vabalt hingata vabalt. Kõik need jutud, mis ma varem rääkisin, et ei ole vahet kas oled suitsetaja või mitte kui trenni teed on pullik*** nagu Hr M. Raud armastab ennast väljendada. Täiega on vahe sees ja kuidas veel!!! Kõik algas tegelikult umbes kolmandal mahajätmise päeval - ja algas päris hirmutavalt, nimelt hakkas mulle tunduma et ma ei saa korralikult hingata. Noh, et sa hingamisel tunned, et sa ei hinga maksimaalselt - et ruumi nagu oleks hingata aga ei saa. Nagu vitsad oleks tünni ümber löödud. Selline rõhuv tunne kestis umbes 4 päeva - ja eriti oli seda tunda hommikuti. Ja siis see tunne kadus - peale seda oli mul trennis kergem joosta - ei köhinud ma enam nagu varem, jaksu oli rohkem ja võhma ka.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, et treenimine on positiivne, sellest ma juba kirjutasin, et trennide kogust suurendades ja suitsetamist maha jättes olen ma ikka rahaliselt plussis võrreldes varajasema ajaga.

Ehk siis eile trenni sõites ja ka hommikul trolli oodates - trolli oodates oli väljas suht külm tuul, läksin koos teiste inimestega mõnuga paviljoni tuulevarju ja ootasin seal trolli. Oodata tuli päris pikalt. Paviljonist väljaspool oli üks naine. Kuigi paviljonis ruumi oli, ei tulnud ta teiste juurde - algul jamas ta tükk aega suitsu süütamisega ja siis selle tõmbamisega, kusjuures vahepeal puhus tuul tal suitsu hõõguva otsa ära ja tal tuli uuesti suits süüdata. Terve ooteaja jooksul tegi ta ära 2 suitsu. Nagu minagi varem - tema käed oli tulipunased, aga külma tuule käest varju ta ka ei tulnud...sisenesin temaga koos trolli - ja uhh kuidas ta haises. See vist minu uus superpower seoses mittesuitsetaja staatusega, tunnen lõhnasid, ja osad neist on hakanud mind häirima.
Ja jõudes siis trenni sõitmiseni kolmandat korda - trenni uksest väljus kleenuke märja peaga naine, kes hakkas trennikott kaelas kodu poole marssima - ja kohe koni ette, ja nii ta siis vastu tuult marssides vapralt suitsu kimus... Krt tegelt suitsetaja on ikka rämedalt sõltuvuses, kui ta on nõus käed tundetuks külmetama (kinnastega ei suutnud ka mina suitse teha, sõltumata nende olemasolust) selle nimel, et see pläru ikkagi ära kimuda.

Selle pika ja paljudele tüütu postituse mõte, päev 11 õnnelikult läbitud, ja mulle tundub, et päev 12 ka :)

Esimene :)

Nonii, uskumatult ruttu aga nüüd on siis möödas esimene päev, kus ma päris kordagi ei mõelnud suitsule, suitsetamisele ega mittesuitsetamisele :)))

Nii et 10.01.2011 edukalt suitsuta möödas !!!!!! Weeeeeeeeeeeeeeee....

8-s ja 9-s päev

Nii päevad 8 6 9 möödusid sarnaselt - ei isutanud. Isegi mitte eile õhtul kui käisin külas ja seltskonnas olid ka inimesed kes suitsetasid ja kellega koos ma varem suitsetasin. Käisin nendega küll köögis kaasas kuid suitsetama ei ajanud - kohe üldse mitte..nii et jälle veidi raskem olukord ja ma ei ole veel libastunud :)))

Juhhuuuuuu täna täitub esimene nädal :))))

Tegelikult hakkan ma vaikselt hirmu tundma... nimelt kui ma mõtlen eelnevatele mahajätmistele, siis iga päeva mil ma suitsu ei teinud mõtlesin ma vähemalt korra sellele, millistes erandolukordades ma endale siiski suitsu võiksin lubada. Ja loomulikult ma kasutasin seda ka ära. Ehk, et peol võib, et seal ka oma mahajätmisest kinni pidada oleks liigne enesepiinamine. Teatud seltkonnas võib, aga ainult 3 tükki. Et see nagu polegi päris suitsetaja jne jne jne... et need on need erandid, mille peale ma pidevalt eelnevate mahajätmiste käigus mõtlesin. Ja ütleme ausalt, et nende erandite tegemine iseendale oli ka see kus asi käest ära läks..
Aga tagasi hirmu juurde - miks ma seda tunnen - aga sellepärast et seekord on möödas juba nädal ja ma ei ole suitsetamise järgi tõsist ja painavat igatsust veel tundnud. Korra käib vahel mõte läbi, et ohh praegu kohvi kõrvale oleks mmmmõnus üks koni kimuda, aga see on pigem selline uitmõte, kui tõsine isu, millele järgneb paaniline suitsetamisvõimaluse (s.t eelpool kirjeldatud erandi olukorra) otsimine oma peas, et kuidas ikka saaks rutem üritusele, kus ma endale erandeid olen lubanud... ma kardan, et millal see laks nüüd tuleb, ja olen valvel.
Aga järgmisest nädalast hakkan nüüd 2 korda trennis käima senise 1 asemel. Mõtlesin, et kuna ma enam ei suitseta, siis varem suitsule kulutatud raha võiks nüüd enda tervise peale kulutada. Endalegi šokiks avastasin, et isegi kui käin nüüd 2 x nädalas trennis, mis ei ole üldse mingi väga odav lõbu, säästan ma võrreldes suitsetamise ajaga 100EEK nädalas. Uskumatu. Vabandan nende ees kellele mu rahalugemine närvidele käib siin blogis, aga samas, ma üritan endale must-valgel selgeks teha kui palju toredat ilusat ja head ma saan endale suitsu asemel lubada, ja millest ma 11 aasta jooksul end ettekäändel, et ma ei ole mingi rikkur ilma olen jätnud.

Niisiis esimese nädala täitumisel  säästetud:

7 x 2,37EUR = 16,59 EUR = 259,6 EEK.

Igastahes palju õnne mulle ja ma loodan, et see hirmus suitsuhimu ei tule mulle enam kunagi tagasi! :))

Close encounter suitsetajaga :)

Kõigepealt, pikutan diivanil teleka ees, vaatan pirukafilmi, mis 10 korda nähtud, ja otsustasin siiski teha kande oma blogisse kuigi tegelikult oli täna nii hullumeelses tempos päev, et ühtegi hetke ei olnud kus ma üldse suitsu peale oleksin mõelnud - no vähemalt kontoris mitte... Lõuna paiku tuli mu juurest töölt läbi K, kellele ma paar asja pidin üle andma. Kartsin natuke seda hetke, sest ma teadsin, et niikuinii jääme juttu rääkima ja tema paneb suitsu ette, et äkki nähes nii lähedalt päriselussuitsetajat (jeee nagu 6 päeva teeks must mittesuitsetaja) kaob mu tahtejõud ja asun koheselt pommima üht koni.
Aga ei miskit - käsi südamel vaatasin täiesti tuimalt kuidas K oma sigaretti nautis, ja ei tekkinud mul isu. Samuti oleks mul kodus koguaeg konid vajadusel saadaval, aga mind ei ole isegi mitte sinna poole mõtlema pannud... nii et, 6s päev edukalt õhtule saadetud ja homme täitub esimene nädal - juhhuuuuuu tuju on mega kuigi tööl on raske ja jubekiire, tuju üldse pahaks ei lähe, ilgelt teeb rõõmu, et ma ei ole suitsu järele igatsenud siiani tõõsiselt kordagi...... :))

Eilne päev ka patustamata möödas - juhhuuuuuu!!!!!

Nonii, peale seda kui kurtsin, et suitsunälg on kallal suutsin ikka end kokku võtta ja asjast üle olla... nii et käsil on uhkelt viies päev ja mitte midagi ületamatut ma siiani kohanud ei ole.

Aga leidsin ühe suht jälgi motivatsiooni inimestele kes kahtlevad kas jätta maha või mitte - ja ei suuda näiteks leida enda jaoks põhjust. Minul käes 5s päev - ja ma väga ei köhi enam - paar köhatust päeva jooksul AGA
vahel tunned et tuleks kurk puhtaks köhida - ja siis kui viskad pilgu peale, et mis siis välja köhitud sai - siis näed kui palju jura sa tegelt endale aastatega sisse imenud oled. Ütleme nii, et ma teadlikult ootasin kuna mu kopsud hakkavad jama väljutama - ja sellest vaatepildist mis mulle avanes sain ma ainult jõudu juurde :)

Nii et koos eilsega on siis kokkuhoid

4.01.2011     2,37 EUR
5.01.2011     2,37 EUR

Ehk siis 5 päevaga lisaks paremale enesetundele olen ma kokku hoidnud juba 11,85 EUR ehk siis 185,4 EEK. Ja seda alla nädalaga. Mõtlesin, et katsun mingi trenni peale selle nädalas üle jääva raha raisata, niikuinii olen piisavalt trullakas tüüp ja võtan kergesti kaalus juurde. Trennil 2 plussi, esiteks ei ole ma kodus, et saaks mugida - teiseks olles trennis ma ju reaalselt põletan kaloreid ja kolmandaks, kindlasti tunnetan ma vahet seoses hapniku tarbimise võimega :)))

Ootan põnevusega tänaõhtust trenni, et saaks näha, kui palju kergem on mul hingata ja kuidas võhmaga lood.
Eilse tööpäeva juures oli lahe veel see, et kuna ma ikka oma suitsunurgas paar korda päevas käin, siis mu kolleegid ei ole veel keegi märganud, et ma enam ei suitseta. Niisiis tulin eile oma suitsunurgast tagasi kontorisse ja sain kõne kolleegilt, kes mingi suitsutegemise nalja viskas... läksin naljaga kaasa, ise täiega kaifides, et vaikselt ja afišeerimata olen juba 5 päeva vastu pidanud ja mitte keegi ei ole hakanud uurima, et oi sa jätad maha ... ja bla bla bla. Iseenesest oleks enesedistsipliini mõttes võib-olla hea, et et ütleks teistele, et ma üritan enam mitte suitsetada - aga samas mulle ei meeldi see aruandmine, et noh kuidas läheb.... teen ise enda jaoks ja olen iseenda kontrollija. Ainsad inimesed kes teavad mu sellekohasest plaanist on minu ema, minu hea sõbranna ja teie kulla lugejad :)

Hakkab peale....

Eile just siin kilkasin, et oi kui tore isegi ei isuta...no täna hommikul ka ei isutanud aga oi kus praegu tahaks kohvi kõrvale ühte suitsu....mind takistab veidi see, et hommikul ei ole enam nii paha maitse suus ja mulle tegelikult täitsa meeldib, et mu auto ei haise suitsu järele - ega ka mu riided...

Eile olin tubli ja pidasin päeva vastu - ning ka õhtul köhisin tunduvalt vähem kui üleeile õhtul. Lisaks tegin mingisuguse testi netis, kus sain teada, et kehv lugu seoses mahajätmisega on see, et olen naine. Hea lugu on aga mu vanus, et selles vanuses inimeste maha jätmise õnnestumisprotsent on suhteliselt kõrge. Noh vaatame.

Tegin ka natuke arvutamist, et kui palju raha ma reaalselt olen konide peale ulguma pannud, ja noh, vastus tuli päris masendav. Arvestusega et suitsetad pakk päevas, minu puhul LM-i, mille pakk maksab 37EEK
365 x 37 = 13 505 EEK aastas.... õudne... veel õudsamaks läheb asi siis kui hakata oma staaži peale mõtlema mida siis hetkek on ütleme, et 11 aastat. 11 x 13505 = 148555 EEK. Jube mõelda, et sellise summa olen kulutanud iseenda sõltuvuse toitmiseks. Ühe kahjuliku harjumuse jaoks on seda ilmselgelt liialt palju.

Ah jaa, seoses eilse testiga ja minu mõtetega plaastritest. Väidetavalt on 97% inimese organismis olevast nikotiinist väljunud 6 tundi peale viimase suitsu tegemist. Kui see vastab tõele, siis tegelikult organism ei saagi olla sõltuvuses nikotiinist - sest 6 tundi vast keskmine inimene ikka ööpäevas magab - järelikult on see nikotiin väljutatud organismist iga ööpäev. Nii et ilmselt ongi plaaster rohkem psühholoogiline abimees kui reaalne vahend. Ka kirjutati testi juures, et tegelikult on sõltuvus psühholoogiline ja seetõttu on hästi oluline, et inimene ise saab aru, mis ja kuidas tema sõltuvus on kujunenud ja kuidas see toimib. Testi lõpus pakuti maha jätmise abi - ma ei saanudki aru kas raamatu või seminari näol. Ja pidi olema "money back guarantee" - ma esialgu punnitan ise, aga kui tunnen et hakkab käest ära minema, siis ma lähen ja proovin. Iseend tundes tean ma, et igastahes usaldan ma rohkem tööd oma psüühikaga kui magnet taldasid, nätsusid, plaastreid vms asju  mis lihtsalt on su juures ja mille kasulikest omadustest sul tegelikult ülevaadet ei ole.

Ja veel - juba eile jätkasin nn koninurgas käimist. Ehk siis kui tunnen et töökeskkonnast on mul kõrini, panen mantli selga, lähen välja ja olen oma koninurgas, ainult selle vahega, et ma ei tossa. Siis mulle jääb minu aeg arvutist puhkamiseks...

Igastahes selle jutu kirjutamisega läks mul koniisu ära, ja meel on jälle rõõmus, et olen 3 päeva suutnud ilma konideta olla ja ma olen kindel, et suudan seda jätkata :)))

Noniii, nüüd siis on see aeg käes, kus ei SAA SUITSETADA....

Aga enne kui laskun aastasse 2011 tahtsin veel natuke kirjutada, et kuidas mul siis möödus 2010 detsembri teine pool konitamise osas.. Ise ma kartsin hullemat. Sain oma haigushoost üle ja otse loomulikult suurenes konide tarbimine tööle minekuga mühinal...aga positiivne oli see, et otsustasin, et maksimaalselt teen päevas 10 koni. Ehk siis ostan 1 paki kahe päeva peale. Ja tegelikult suutsin ma sellest ka kinni pidada. Ehk siis kokkuhoid pelgalt oma päevase koguse vähendamise pealt oli mul 16 päeva jooksul 296 EEK (s.o 0,5 pakki päevas senise 1 asemel), kui aga võtta oma tavalist tempot, siis tegelikkuses olen kokku hoidnud 592EEK - põhimõtteliselt siis just näiteks jõusaali kuumakse jagu vms. Iseenesest päris korralik summa :)

Aga nüüd aastasse 2011 - kahjuks on ära langenud need kes pidid koos minuga võitlust alustama - nende hulgas minu ema.... vähemalt oli ta nõus, et kui mul liialt keeruliseks läheb, siis ta minu juuresolekul enam suitsu ei tee. Mis iseenesest on temast väga kena.

• 1.01.11 - tegelikult ma siiski patustasin - aga ma ei loe seda suureks patuks - nimelt 31.12 ööl vastu 01.01 tegin ma umbes kell 00:15 oma siiani viimase suitsu. Muidu möödus päev suitsuta. Nii et siinkohal teen endale siiski kalendrisse plussi. Kokkuhoid: 2,37 EUR
• 2.01.11 - päev möödus ilma ühegi suitsuta - ja lahe oli see, et ei isutanud ka - käisin emaga kaasas, ja ema kõhvis mõnuga. Samas kui tuppa tulime, siis eile leidsin end arutelult, et väkk kui vastik see värskelt suitsetanud inimese lõhn ikka on. Olgu kuidas on, lubasin endale, et kui ka ise suitsetamise suudangi maha jätta, siis ma ei hakka üheks nendest targutajatest, kes hakkab teistele ette heitma suitsetamist. Olen sügavalt veendunud, et selle otsuse tegemine on isiklik asi ja igaüks peab motivatsiooni selleks ise leidma. Kokkuhoid: 2,37 EUR
• 3.01.2011 - hetkel olen tööl. Täna on tegelikult päev mida kartsin kõige rohkem.Ümber igalpool müüakse suitsu, nii et jube kerge oleks kiusatuse tekkides vääratada. Lisaks olen harjunud oma väikeste armsate nikotiinipausidega kangi all nurgas konisid kimudes...aga kummaline on see, et mul ei ole veel isu tekkinud. Ma ise eeldasin, et peaksin vaimselt juba mööda seinu ronima suurest stressist, aga ei miskit...interesting.... Kokkuhoid: 2,37 EUR

Eile sattusin vaatama telekast kuidas reklaamiti mingit nikotiiniplaastrit.Vaatasin seda reklaami ja mõtlesin ja mõtlesin. Ja jõudsin arvamusele, et nikotiiniplaaster iseenesest on vist ikkagi psühholoogilise abina - sest niipalju kui ma iseennast tean ja oma suitsetajatest sõpradega olen rääkinud - siis maha jätmisel tunneb keskmine suitsetaja siiski igatsust suitsetamise kui tegevuse järele. Mingi plaaster kuskil kannika vms peal ei saa kuidagi muuga abiks olla kui sellega, et alateadlikult endale räägid, et nüüd saan ikka selle maha jätmisega palju kergemini hakkama, sest see kannikaplaaster likvideerib mu organismi nikotiininälja. Tegelikkuses ilmselt on see enesepettus. Mina arvan vähemalt nii. Hetkel olen need hetked kus suitsu tahaks sisustanud vee joomisega, õnneks on neid terve tööpäeva peale olnud kokku ainult 2. Igastahes hoidke mulle pöidlaid, et mul jätkuks meelekindlust seda protsessi jätkata...