Tuesday, January 4, 2011

Hakkab peale....

Eile just siin kilkasin, et oi kui tore isegi ei isuta...no täna hommikul ka ei isutanud aga oi kus praegu tahaks kohvi kõrvale ühte suitsu....mind takistab veidi see, et hommikul ei ole enam nii paha maitse suus ja mulle tegelikult täitsa meeldib, et mu auto ei haise suitsu järele - ega ka mu riided...

Eile olin tubli ja pidasin päeva vastu - ning ka õhtul köhisin tunduvalt vähem kui üleeile õhtul. Lisaks tegin mingisuguse testi netis, kus sain teada, et kehv lugu seoses mahajätmisega on see, et olen naine. Hea lugu on aga mu vanus, et selles vanuses inimeste maha jätmise õnnestumisprotsent on suhteliselt kõrge. Noh vaatame.

Tegin ka natuke arvutamist, et kui palju raha ma reaalselt olen konide peale ulguma pannud, ja noh, vastus tuli päris masendav. Arvestusega et suitsetad pakk päevas, minu puhul LM-i, mille pakk maksab 37EEK
365 x 37 = 13 505 EEK aastas.... õudne... veel õudsamaks läheb asi siis kui hakata oma staaži peale mõtlema mida siis hetkek on ütleme, et 11 aastat. 11 x 13505 = 148555 EEK. Jube mõelda, et sellise summa olen kulutanud iseenda sõltuvuse toitmiseks. Ühe kahjuliku harjumuse jaoks on seda ilmselgelt liialt palju.

Ah jaa, seoses eilse testiga ja minu mõtetega plaastritest. Väidetavalt on 97% inimese organismis olevast nikotiinist väljunud 6 tundi peale viimase suitsu tegemist. Kui see vastab tõele, siis tegelikult organism ei saagi olla sõltuvuses nikotiinist - sest 6 tundi vast keskmine inimene ikka ööpäevas magab - järelikult on see nikotiin väljutatud organismist iga ööpäev. Nii et ilmselt ongi plaaster rohkem psühholoogiline abimees kui reaalne vahend. Ka kirjutati testi juures, et tegelikult on sõltuvus psühholoogiline ja seetõttu on hästi oluline, et inimene ise saab aru, mis ja kuidas tema sõltuvus on kujunenud ja kuidas see toimib. Testi lõpus pakuti maha jätmise abi - ma ei saanudki aru kas raamatu või seminari näol. Ja pidi olema "money back guarantee" - ma esialgu punnitan ise, aga kui tunnen et hakkab käest ära minema, siis ma lähen ja proovin. Iseend tundes tean ma, et igastahes usaldan ma rohkem tööd oma psüühikaga kui magnet taldasid, nätsusid, plaastreid vms asju  mis lihtsalt on su juures ja mille kasulikest omadustest sul tegelikult ülevaadet ei ole.

Ja veel - juba eile jätkasin nn koninurgas käimist. Ehk siis kui tunnen et töökeskkonnast on mul kõrini, panen mantli selga, lähen välja ja olen oma koninurgas, ainult selle vahega, et ma ei tossa. Siis mulle jääb minu aeg arvutist puhkamiseks...

Igastahes selle jutu kirjutamisega läks mul koniisu ära, ja meel on jälle rõõmus, et olen 3 päeva suutnud ilma konideta olla ja ma olen kindel, et suudan seda jätkata :)))

No comments:

Post a Comment