... olen endiselt enda poolt valitud tee ja otsusega rahul ning enamasti ei tunne ma endiselt mingit vajadust suitsu järele. Või noh õigemini ma ei tunne vajadust üldse AGA mingi osa minust teatud ajahetkel tunneb ära need momendid, kus suitsu tõmbamine oleks mõnus ja nauditav tegevus.
Eelpool tõin näiteks sünnipäeva metsas. Eile tulin suhteliselt hilja trennist ja võtsin oma Gin Long Drinki purgi ja läksin aeda. Oli juba hämar ja samas mõnusalt mittekülm. Istusin terrassil olevale päevitustoolile, avasin kššššššššššššššššš-ga oma purgi ja kuulasin linde ja vaatasin kuidas mu koer oma mänguasjaga mängib. Ja siis tundsin, et mmmmmmmm see oleks mõnus hetk ühe suitsu tegemiseks...kui varem läks selline mõte alati üle suhteliselt kiirest ja kategooriliselt - noh näiteks et, väkk aga suitsetamine oli ikka nii vastik, kallis ja ebatervislik tegevus siis nüüd on mu pähe ka hüpanud mõte, et aga no ma ju ei suitseta enam - et see üks sigarett selles hetkes oleks ideaalne ja siis ma võin ju mittesuitsetamist jätkata. Hea nali eks? Ärge kartke, ma ei ole veel jõudnud selleni, et seda mõtet tõsiselt ellu viia aga ohumärk on see minu jaoks ikka. Et ma arvan, et mul oleks suht kerge see suits just sellepärast siiski teha, et mahajätmine siiani on nii valutu olnud ja samas 3 kuud ja 27,5 päeva täiesti eranditult edukas. Et no teen ühe suitsu ja siis olen edukas mittesuitsetaja edasi?
Aga hetkel on siiski alati jäänud peale mõte et krt küll, kes ütleb, et ma selle mahajätmisega teistkordselt sama edukalt suudan jätkata? Kõik need mõtted jooksevad läbi murdosa sekundi jooksul - aga ikkagi jooksevad.... et olen tubli edasi :) aga siis teadmiseks, et ka mul nats vahel kurje mõtteid käib. Õnneks on need endiselt uitmõtted - varem ei olnud ka neid ja see teeb veidi murelikuks. Samas ma tean, et suvi on toomas palju energiat ja positiivsust ja ma ei kavatse konidega seda suve rikkuda.
Aga neile kes loevad mu blogi - ilusat päikeselist kevadet ja palju häid mõtteid teile !
Näe, mis salakavalad mõtted su peast läbi jooksevad :).
ReplyDeleteMa tean, et sa tõenäoliselt tead seda niigi, aga ma igaks juhuks räägin üle.
Sa ei saa teha seda ühte suitsu. Suitsetajat ja mittesuitsetajat eraldab vaid üks asi - üks suitsetab ja teine mitte. Sa oled kindlasti varemgi üritanud suitsetamist piirata ja sa tead, et see ei toimi. Ehk siis see toimib vaid siis, kui sa kasutad tahtejõudu ja enesedistsipliini, et sigarettide arvu miinimumi juures hoida. Kui sa teed selle ühe suitsu, oled sa tagasi seal, kus sa kunagi olid, kui sa tegid oma esimese suitsu - ka siis sa proovisid ühte suitsu ja olid veendunud, et sa ei kavatse sõltuvusse jääda.
See, et sul tulevad sellised uitmõtted, et "äkki kui....". See on ok, sest kui sa arvasid, et sa naudid suitsetamist enne maha jätmist, siis miks sa peaksid enda meelt muutma peale maha jätmist? Sa ei muudagi, see mõte vaid kinnistub ja teatud situatsioonides tunned sa suitsust elu lõpuni puudust, mis loomulikult ei tähenda, et see tohutult piinavaks peaks muutuma. (muide Allen Carr'i meetod just sellega tegelebki - taoliste illusioonide eemaldamisega). Sa unustad ära kui rõõmus sa olid kui sa suitsust lahti said ja kui väga sa mittesuitsetajaks tahtsid saada. Tuleta endale meelde ja tunne rõõmu, et sa suudad oma kššššššššs jooki nautida ilma suitsuta - varem oleks see olnud võimatu.
:) Naudi enda pääsemist ja ma olen kindel, et sa oled inspiratsiooniks paljudele.
Henry
http://www.allencarr.ee
Tere Henry,
ReplyDeleteTore näha, et vähemalt üks jälgija mul on :)
Ja tänud meelde tuletamast asju, mille eest sa mind juba tegelikult varem hoiatasid.
Ma tean, et ma seda ühte suitsu teha ei saa. Ma arvan, et selles osas on sul õigus, et need uitmõtted on mul seotud sellega, et see uhke tunne, mis mind valdas, et näe saingi hakkama ja ei olnud miskit hullu hakkab unustusse vajuma. Mittesuitsetaja olemine on muutumas rutiiniks - ja sellega seoses ka selline mõtisklemine, et OK olen mittesuitsetaja niikuinii juba, et ega vahel 1 erandlik suits miskit hullu ei tee. Õnneks ei ole see kihk nii suur ja ei valda mind pidevalt ning õnneks mulle meenuvad ka eelmised ebaõnnestunud mahajätmised. Seega mul on olemas kuskil ajusopis mälupilt ka sellest, et mahajätmiseks nn õige meeleolu leidmine ei pruugi alati nii kerge olla.
Igastahes, tänud nõuannete eest ja päikest!
S