.... eile istusin tund aega lihtsalt niisama söögita ja joogita ning vestlesin näost näkku inimesega kes suitsetas ühe suitsu teise järel. Nagu mina varem. Mind see ei häirinud. Varem oleks taoline olukord olnud vääääga raske taluda - ilmselt oleksin silmadega tõmmatavaid suitse õginud ja siis alla andnud ning ise ka ühe koni kimunud. Praegu ma isegi ei märganud isutada - vestelda oli tore ka ilma selleta et koni hambus oleks....
Juhhuuu!
No comments:
Post a Comment